Temalt on säilinud vaid kas allkirjastatud tööd. Esimene neist: “Neitsi lapsega troonil” ja kaks kahjustatud pühakute pead (asuvad praegu Londoni rahvuslikus galeriis) on osa maalist “Cabernecchi Tabernacle”, mis võis olla tema esimeseks Firenzes esitletud tööks. Kunstniku selgepiiriline perspektiiv ja figuuride skulpturaalne kvaliteet vihjavad sellele, et ta oli mõjutatud Masacciost Ta töötas Perugias Baglioni perekonna õukonnakunstnikuna. 1439. saabus Domenico tagasi Perugiast Firenze’sse ja töötas Sant’Egidio kirikus, kuhu maalis freskosid Neitsi Maarja elust. Selle projekti raames tegi Ta koostööd Pierro della Francesca’ga. Pärast selliste stseenide maalimist nagu “Kohtumine kuldväraval” (Meeting at the Golden Gate) ja “Neitsi sünd”(The Birth of the Virgin) 1445. lõpetas Domenico äkitselt töötamise. Ei ole teada mis sellise käitumise põhjustas aga stseen “Neitsi pulmad” (Wedding of the Virgin) jäi lõpetamata, selle lõpetas 1461
Orvieto toomkirik (Duomo) on suurim Itaalia romaanigooti katedraal. Ehitamisega alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Kiriku püstitamise ajendiks sai nn Bolsena ime, kus ühe Bolsena kiriku pühitsetud armulaualeivast olevat verd immitsenud. Bolsena imet kujutavad ka kiriku Capella del Corporale kabelis asuvad Ugoline di Prete Ilario freskod. Kiriku arhitektiks on nimetatud Arnolfo di Cambiot, aga tänapäeval, usutakse, et ehitustöid juhtis munk Bevignate Perugiast. Kiriku välisilmet kujundab valgete (travertiinist) ja roheliste (basaldist) kihtide vaheldumine. Kiriku fassaadi kaunistavad Lorenzo maitani 14. sajandist pärit skulptuurid. Kiriku sees on Fra Angelico freskod ja Luca Signorelli teos "Viimne kohtupäev" 14491451. Santa Maria del Fiore on Firenzes asuv toomkirik Itaalias. Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab tõenäoliselt