Keskkonnapsühholoogia idee on vaadata, kuidas meid ümbritsev mõjutab lapse arengut (inimtiheduse, ruumi kujunduse mõju lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid 8 tingimusi, mis tagavad võimaluse lapse igakülgseks arenguks. Eleonor Gibsoni pertseptuaalse arengu teooria kohaselt on lapsepõlv tajumuslike avastuste aeg. Lapsed tajuvad ja uurivad esemeid ja sündmusi oma keskkonnas. Inimesed peavad tajuma esemeid, et õppida neid tundma, mõistma ja kasutama. Lapsed avastavad infot, mis kirjeldab esemeid, sündmusi ja kohti selles maailmas. Teoorial on kaks peamist seisukohta: esiteks on inimene aktiivne tajuja (inimene on sünnipäraselt motiveeritud
isikute teada-anded, kirjutised (kriitika), kuulujutud. Ideaal: "oma silm on kuningas" - nn second-hand kogemuse alavääristamine! NB! Pole kindel, et alati on neid selgelt eristatud; võib mõlemat korraga soovida. 3. Millisel viisil on VKT-d õigustatud (saab õigustada)? Kuidas õigustada VKT? Miks tuleks kunstiteoseid (hindamise pärast) vahetult kogeda? VKT õigustusliinil paistab olevat kaks loogilist sõlmpunkti 1.Kunsti ja esteetilise vahe 2.Esteetilise ja pertseptuaalse vahel. 1. Kunst ja esteetiline: Kunstimõiste sidumine esteetilise mõistega (Beardsley 1962, Strawson 1966 jt). Kunst on loomult esteetiline. Kunsti hindamine kunstina on kunsti esteetiline hindamine. "Kunstiteose mõiste ja esteetilise hindamise mõiste on loogiline paar ja käivad koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2
annaabi.ee 
