iseloomu. Oma mängudes loovad lapsed vähe uusi mänguideid, nad kordavad ja matkivad täpselt nähtut ja kuuldut. Üldised teadmised seevastu tekitavad mängijates mitmeid probleeme, küsimusi ja oletusi, mida lapsed sageli täiskasvanu abita lahendada ei suuda. Selgus ka see, et kui teadmised on lapsele liiga üldised, siis laps ei huvitugi mängimisest. Kõige edukam teadmiste tüüp oli nn segatüüpi teadmised, mida me uurimuse lõpus ka perspektiivseteks nimetasime. Perspektiivsed teadmised loovad võimalusi laste arenguks ja on seepärast kõige soodsamad. Iga täiskasvanu, kes puutub kokku laste mänguga, peaks kindlasti hoolitsema ka teadmiste ja muljete rikastamise eest, mis on laste mängu aluseks. Mäng ja loovus Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni, nimelt sisaldab mäng sümbolistlikku transformatsiooni, milles esemed ja tegevused omandavad uued jooned ja ebatavalise kasutamisviisi.
2 Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus eluohtlik) ja kõrgemateks vajadusteks (tavaliselt alles siis, kui toidu-, kehakatte- ja elamutarve on vähemalt mingil minimaaltasemel rahuldatud, saab inimene võimaluse niiöelda kõrgemate vajaduste rahuldamiseks). Erinevaid vajaduste jaotusi on teisigi, näitena olgu toodud jaotus hetketarveteks ja perspektiivseteks tulevikutarveteks. Majandusteoreetilises analüüsis käsitletakse vajadusi ennekõike kitsas mõistes, s.o kui puudusetunnet, mida inimene saab rahuldada hüviste (toodete, kaupade ja teenuste) tarbimisega. Hüvis ((economic) good, commodity) on laiemas tähenduses vahendid (kaubad ja teenused), mis võivad rahuldada nii inimese ainelisi (näiteks kaubad: leib, rõivad, auto jne) kui ka mitteainelisi (näiteks teenused: tervishoid, haridus, teater, raamatud jne) vajadusi