värvi kohati maha ning seda kasutab ta näiteks säravvalgel detailil tüdruku kaela juures, mis on maalitud esile toomaks nägu ning ilmet. Väga oskuslikult on Verneer andnud edasi valguse-varju mänge lõvipeakujulistel toolikäetugedel (foto 6), millede lõuendilekandmiseks on kunstnik kasutanud camera obscurat (joonis 9). Foto 6. Lisaks huvitavat: Kordamisküsimused: 1. Kuhu on Vermeer paigutanud ,,naine kaaluga" maalil perspektiivipunkti? 2. Millised detailid ,,naine kaaluga" maalil aitavad sellel eriliselt esile tulla? 3. Milliseid nippe kasutab Vermeer ,,tüdruk punase kübaraga" maalil varjukohtade ilmestamiseks? 4. Mille abi kasutab Vermeer keeruliste detailide visandamisel? Selgituseks: Eelnev õppematerjal on mõeldud IV klassi kunstiõpetuse tunni läbiviimiseks kujutamis- ja vormiõpetuse teemas. Eelnevalt on lähemalt võetud valguse-varju kujutamist üldiselt ning
nähtavale liikumisele parema kirjelduse sellega, et ta muutis senise astronoomiaga võrreldes teoreetilist lähtekohta – asudes seisukohale, et maakera, millel paikneme meie kui vaatlejad, ei ole mitte nähtava maailma liikumatu keskpunkt, vaid tiirleb ümber Päikese – nii paneb ka 3 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. Kant ette muuta teoreetilise filosoofia perspektiivipunkti. Kogu senine uusaegne filosoofia, nii ratsionalistlik kui ka empiristlik, oli tema sõnul püüdnud lahendada küsimust, kuidas on see, mida meie oma teadvuses tõsikindlalt teame, kooskõlas tegelikkusega väljaspool teadvust. Kant soovitab vaadata, kas pole teadusliku teadmise võimalikkuse tõendamise probleem paremini lahendatav, kui eeldada, et hoopis tegelikkus peab kooskõlastuma meie teadvuse vormidega. Nähtumuste ja asjade iseendis eristus ning selle ajalooline tagapõhi
annaabi.ee 
