kindluseid ja kanaleid. Elulugu Leonardo da Vinci (1452 - 1519) sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari abieluvälise lapsena - tol ajal oli lapse ebaseaduslikkus tõsine häbimärk. Leonardo da Vinci õppis maalima Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. Ta tutvus metallitöö tehniliste saladustega ning õppis joonistama ja voolima, uurides alasti või õhukese riidega kaetud modelle. Noormees sai põhjalikud algteadmised perspektiivioptika ning värvide kasutamises. 1472. aastal lõppes Leonardo da Vinci õpiaeg ja tema kui meistri nimi kanti Püha Luuka gildi registrisse. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Leonardo da Vinci peeti homoseksuaaliks. Kõiki kunstniku ümbruses liikunud poisse tituleeriti tema armukesteks.1476
tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”. Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu.
sissejuhatuses, kus Nietzsche kirjutab, et ,,kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses". Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja
annaabi.ee 
