või alandus.17 Kennedy diplomaatia külmas sõjas tahtis olla paindlik, olukorrale oli mitu erinevat lahenduskäiku – see pidi tagama USA usaldusväärsuse ning ka vaenlast segadusse ajama.18 Kennedy poolt oli see diplomaatiliselt väga julge samm ja see näitas, et ta mõistis, mil määral tuumaajastu olukorda muutis ja uusi alternatiive nõudis. John F. Kennedy strateegia ja vaated külma sõja pidamisele diplomaatiliselt olid küll eelkäijatest erinevad ja perspektiivikamad, kuid samal ajal tasub meeles pidada, et erinevalt näiteks Eisenhowerist, ei olnud Kennedyl nii palju kogemusi ning arvestades tema administratsiooni noorust ja 1960ndate alguses teravat olukorda nii Kuubal kui Euroopas, oli selge, et ees on rasked ajad. Võib öelda, et Kennedy „paindliku reageerimise“ strateegia oli mõneti tulevaste tuumarelvade piiramise aluseks ja diplomaatiliselt hea ja kalkuleeritud strateegia. Tema ametiaja esimesi otsuseid, Sigade lahe dessant 1961
rahvaarv kasvab eelkõige maksujõuetute arengumaade arvelt, kuid samas muutuvad rikkamate riikide poolt neile saadetavad toetused ka selle võrra suuremaks ja kuna arengumaades on meditsiiniabi eriti kriitiline seoses rahapuudusega ja nakkushaiguste vohamisega, läheb suur osa sellest rahast ravimitööstuse tasku. Kuna molekulaarrdiagnostika on alles arenev haru, kus on väga palju avastustöid veel tegemata, tasub investoritel vaadata perspektiivikamad teaduslaborid ja teadlased välja ning neile raha anda, et hiljem nende pealt rikastuda. Kui esimene valik ei õnnestu ja põhja läheb, pole hullu midagi, sest tegijaid kerkib nagu seeni peale vihma ja mõni neist teeb lõpuks ikka kõik investeerija seni ebaõnnestunud investeeringud mitmekordselt tasa. Probleemid molekulaardiagnostika turu arenemisel: * Asümptomaatilised patsiendid ei ole huvitatud preventiivsetest sõeluuringutest.