lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda väiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb ümber Maa täistiiru, nimetatakse tähe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jõuab Maa ja Päikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sünoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Päikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes näeme Kuu erinevaid
lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda väiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb ümber Maa täistiiru, nimetatakse tähe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jõuab Maa ja Päikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sünoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Päikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes näeme Kuu erinevaid
kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb umber Maa taistiiru, nimetatakse tahe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jouab Maa ja Paikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sunoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Paikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes naeme Kuu erinevaid faase. Faasid vahelduvad sunoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 oopaeva.
annaabi.ee 
