mispaiku lindudele ning väikeimetajatele. Loetletud Väheneb ka tormikindlus ja vastupanuvõime lume- pargielementide paiknemine ja omavaheline suhestu- vaalimisele; kaob grupi ilu, kuna paljastub kuivanud mine tekitab pargiruumid. oksi sisaldav võrastiku sisemus. Kui grupp on pargi- arhitektuuri seisukohalt oma asukoha tõttu perspek- 2.6.1. Üksikpuude majandamine tiivne, tuleb tema harvendamisse või mõõtmete vä- Võrreldes puistus kasvanud puudega on üksikpuude hendamisse suhtuda väga ettevaatlikult. Näidustatud tervislik seisund tavaliselt parem, kuna nad on kasva- meetmeteks on nud heades valgustingimustes ning selle tõttu on neil • vaadete avamine gruppidele;
mad. Tuleb aga mainida raskusi ja hüvesid sama uuritava liigikogumi juures "morfoloogilisi" ja molekulaarseid tunnuseid kasutades saadud kladogrammide ja fülogeneetiliste puude võrdlemisel. Katsed ühendada ühte andmemaatriksisse mõlemat tüüpi tunnused on seotud ületamatute metoodiliste raskustega ja pole ennast õigustanud, samuti mitte nende alusel konsensuspuu koostamine. See nõuaks ühtede või teiste tunnuste kaalumist, millele aga objektiivset alust pole. Ilmselt on kõige perspek- tiivikam kasutada eri andmestiku alusel saadud fülogeneesipuid nende kui evolutsioonihüpoteeside vastastikuseks kinnitamiseks / falsifitseerimiseks. Senised kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel on molekulaarse ja "mittemolekulaarse" analüüsi tulemused omavahel üldjoontes kooskõlas - kuid mitte alati. - Molekulaarseid tunnuseid kasutav süstemaatika areneb täna- päeval äärmiselt kiiresti ja on muutumas lähiaastail põhimiseks. 8.23
Reaalne planeerimine ja projekteerimine ei seisne enamasti uue võrgu planee- rimises või projekteerimises “tühjale kohale”, vaid olemasoleva võrgu edasi- arendamises või laiendamises. Elektriliinide või alajaamade rekonstrueeri- mine, kui see on tehniliselt võimalik, võib sageli osutuda odavamaks kui uute ehitamine. Siiski tuleb seejuures arvestada ka arengut (koormuste kasv, koor- muspiirkondade ümberpaiknemine, tehnilised uuendused jne) pikas perspek- tiivis. Kuna elektrivõrkude arendamine on seotud suure inertsiga, peab planeerimis- periood olema piisavalt pikk – põhivõrgu puhul 10…20 a, jaotusvõrkude pu- hul 5…15 a. Madalpingevõrkude planeerimine ja projekteerimine toimub ta- valiselt ennetusajaga 2-3 a. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 21
annaabi.ee 
