· tarvidus enesetunnetuse järele. Vajadus hinnata ja korda saata enesele püstitatud eesmärke, oskusi, võimeid ja et neid õigesti mõista; · vajadus tegevusjuhiste järele, rakendades teiste inimeste kogemusi enda tegemistes, sealhulgas arvestades väljakujunenud ultimaatumeid; · tarvidus reguleerida oma suhteid teiste kodanikega, mõjutada teiste hinnanguid ja saavutada prestiizi (Lauristin, Vihalemm 1980:9 jj) Nagu on persooniti erinev teabevajaduse sisu, on seda ka teabevajaduste rahuldamise allikad. Põhiliselt eritatakse kolme allikat: · geneetiline informatsioon ehk pärilikult saadud teave · inimese igapäevases tegevuses saavutatav vahetu kogemus ehk igapäevaelust hangitav praktiline info · ühiskondlik kogemus, mis omandatakse õppimise ja suhtlemise kaudu (Lauristin, Vihalemm 1980 : 10) 1.3 Teabe talletamise viisid
Organisatsiooni sees tuleb suhtekorraldust vaadata kahesuunalise protsessina: nii juhtkonnalt madala- matele tasanditele kui ka vastupidi. Sarnaselt sõnumite saatmisega organisatsioonist väljapoole tuleb jälgida nende vastuvõttu ja mõju, st koguda tagasisidet. Organisatsiooni imago ning sellest lähtuvalt tema tegevuse edukus või läbikukkumine sõltub konkreet- setest inimestest. Peale eelnimetatud sisemiste sihtgruppide, kelle puhul on persooniti määratlemine suhteliselt lihtne, mõjutab organisatsiooni käekäiku suur hulk nn väliseid sihtgruppe, kelle täpne piiritlemine on tihti keeruline. Ometi on suhtekorraldaja ülesanne võimalikult täpselt väliskeskkonnas/turul paiknevad võtmerühmad identifitseerida ning kirjeldada. Massimeedia paigutamine sihtgruppide nimistusse lihtsustab suhtekorraldaja tegevust. Samas ei saa massimeedia olla n-ö siht omaette, sest meedia (nagu nimigi ütleb) on vahend teiste sihtgruppideni
annaabi.ee 
