Pettumine revolutsioonis ja pettumine kaasajas suunas loovinimest tegelema enda sisemaailmaga. Kui eelmise ajastu kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks. · TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika, müstika, muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse. · KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks: Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal ,,Ood rõõmule";. Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite ,,Talvine teekond" ja ,,Ilus möldrineiu" tekstide autor; Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas)
,,Ükskord muutun mullaks, ükskord sõmerliivaks saan". Hauakirjades esineb maa/muld ka kadunukese viimse magamis- ja puhkamispaigana: "Kui palju hellust, armastust puhkab mulla all", ,,Las olla maa Sul pehme säng ja katteks kerge muld", ,,Lõppenud on elurännud (elurännak), puhkepaigaks kodumuld", ,,Muld vaikne, sügav süli, Sind kutsus puhkama (varjule)", ,, , , ? ? ?"57, ,, , !"58, ,, "59, ,, "60. Mõnedes venekeelsetes epitaafides personifitseeritakse mulda, kuid käesolev puhkamispaik ei ole siiski võimeline mõista leinajate kaotusevalu: " , "61. Eesti keelsetest hauakirjadest on üsna levinud kodu- või sünnimaale pühendatud epitaafid: ,,Mu isamaa on minu arm, siin tahan puhata. Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa. Su linnud und mull´ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa"; ,,Väsind olen väsind, kallis isamaa. Sinu mullapõues tahaks puhata", mis näitavad uhkust olla maetud kodumaal ning