arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose "De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või registratuur). 1 Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi.
Kui naisi oli veel rohkem, hakati neid nummerdama. Marcus, i m. (II dekl) Tullius, a, um (I-II adj) Cicero, onis m. (III dekl) Nom Marcus Tullius Cicero Gen Marci Tullii Ciceronis Dat Marco Tullio Ciceroni Acc Marcum Tullium Ciceronem Abl Marco Tullio Cicerone Voc Marce Tullie Cicero Julius, a, um (m, f, n) Lex, legis, f (seadus) Lex Julia (Juliuse seadus) (Caesar, Augustus) ASESÕNAD (PRONOMINA) · Isikulised asesõnad (Pronomina personalia) · Enesekohased asesõnad (Pronomen reflexivum) · Näitavad asesõnad (Pronomina demnstrativa) viitavad millelegi/kellelegi Hic, haec, hoc see, see siin Is, ea, id see, tema Idem, eadem, idem (is, ea, id + dem) seesama Ille, illa, illud too, see seal 1. Adjektiivselt kasutame neid omadussõna funktsioonis Lex, legis f. haec lex (see seadus; praegune seadus) Illa lex (toonane/tookordne seadus)
annaabi.ee 
