" Riigivõimu ainuteostajaks oli monarh. 3. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima Prantsusmaal tegutsesid need provintsides 4. Ametnikkonna kujunemine Louis XVI nim.oma peaministriks kardinal Richelieu Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse)
poliitikat, s.t. et kui tunti oma huve ohustatud olevat, oldi valmis diplomaatiliste või sõjaliste vahenditega olukorda sekkuma. Viimane käis just Kesk-Ameerika kohta. 1930. aastatel hakkasid ameeriklased Ladina-Ameerika suhtes aga hea naabri poliitikat rakendama. Selle üks põhjusi oli USA majanduspositsioonide tugevnemine regioonis. AASIA. INDIA. 19. sajandil oli suurim koloniaalvaldus Aasias Briti India. 1877. a. muudeti India Inglismaa personaaluniooniks, kuid see ei toonud olulisi poliitilisi muudatusi India vürstiriigikeste siseellu. 1885. a. loodi India Rahvuskongress ja 1906. a. Moslemi Liiga. Nii hindud kui moslemid osalesid vabadusvõitluses. India Rahvuskongress püüdis leida teed kõigi India rahvaste ja usuringkondade ühendamiseks. India vähemususundite, eriti islami ja sikhide liidrid olid arvamusel, et India Rahvuskongress kaitseb eelkõige hindude huve, seetõttu usaldasid nad rohkem oma parteisid
· Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade privileegide kinnitamine (1561): - + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa · 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks · Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: A. Kuningavõimu-kroonu administratsioon B. Aadli omavalitsussüsteem · Eestimaa aadel pidas oma provintsi ja Rootsi suhet personaaluniooniks: - ühendajaks vaid kuninga isik. Eestimaa dualistlik haldus: A. Kuningavõimu struktuurid · 1. Keskvõim: Tallinnas kroonu esindaja kuberner ja tema kaks nõunikku: oluline sõjaväe juhtimine · 2. Piirkondlik võim: kubernerile allutatud linnuseläänid: - 7 tk ja igas juhiks asehaldur - hõlmas vaid läänistamata kroonu alasid, mis varem olid kuulunud Ordule või piiskopile- kloostritele või jäänud peremeheta · 3
annaabi.ee 
