Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaalruumi mõiste kujunemiseni. (Faverau 2010: 238) Aleksei Turovski on õelnud, et Heini Hediger võib olla ka esimene teadlane, kes mõistis, et loomad pole käitumuslikult ja territoriaalselt vabad. Hediger on kirjutanud oma teoses "Wild Animals in Captivity", et isegi rändlindude pikki teekondi, ei saa lugeda vabadusena, sest selleks sunnib neid keskkond ning paljud linnud isegi hukkuvad rännaku põhjusel. (Hediger 1950: 5; Faverau 2010: 238)
kõnes kuuleb. Oskused 31.-36. elukuul · Võrdleb kahe erineva objekti mõõtmeid ja kõrgust, kuigi järeldus ei pruugi alati õige olla. · Loob kujutlusvõime abil lihtsamaid lookesi. Mäletab asju. mida te eile koos tegite. ja võib meenutada ka varem toimunud põnevaid sündmusi. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand · Eneseteadvus on selgelt välja arenenud ja laps on oma valduste ja personaalruumi suhtes kaitsev. · On kogu päeva ilma püksi pissimata või kakamata. · Võib mõne lapsega sõlmida suurema sõpruse. · Käitub uutes olukordades ja võõraste inimestega kindlamalt. · On perekonnas kehtivate reeglite suhtes leplikum ja sõnakuulelikuni, jonnihood jäävad harvaks. Lapsele meeldib otsustada, mida süüa või selga panna. · On teiste inimeste tunnetest teadlikum ja püüab kurba või õnnetut last lohutada ja aidata.
annaabi.ee 
