s + -nA (lokatiivi lõpp) > -snA + -tA (separatiivi lõpp) > -stA lms-volga latiivilõpp Väliskohakäänded + -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -len l + -nA (lokatiivi lõpp) > -lnA > -llA + -tA (separatiivi lõpp) > -ltA sm-u: kohta osutav tuletusliide (-lA) Pööre • Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG: -n < -*m < -*m(V) • 2SG: -D < -*t < -*t(V) [*tinä > *sinä] • 3SG: -B < -*p < -pi~-βi < *pA (oleviku partitsiip) (vanem tunnus -sen) • 1PL: -me < -*mmek < -*(k)mek • 2PL: -tˇte < -*ttek < -*(k)tek • 3PL: -vaD < -*βat~-*pat (oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus -set)
13. Grammatiseerumine morfoloogia mõiste, kus tekib kas grammatiline morfeem või grammatilisem tähendus. Grammatikalisatsiooni võib mõista 2 tähenduses: · Lai tähendus grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess, mis kätkeb endas nii morfeemide, lausetüüpide, sõnajärjereeglite, konstruktsioonide, sõnaliikide, kategooriate kui ka muu kujunemist. · Kitsas tähendus grammatilise ainese kujunemine leksikaalsest (nt pöördelõppude kujunemine personaalpronoomenitest, määravate artiklite kujunemist demonstratiivpronoomenitest, umbmääraste artiklite kujunemist asesõnastunud arvsõnast tähendusega ,,üks" abiverbide kujunemist verbidest). Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14
• Vanas kirjakeeles on üksikuid jälgi 17. sajandi tekstides: olnes, saanes • Kadumist seostatud kvotatiivi tekkega 24. Pöördelõppude kujunemine eesti keeles. Pöördelõppude taandumine. Eitussõna tarvitusele tulekuga jäid pöördelõpud ära eitavates verbivormides ja isikut anti edasi asesõnaga (vrd en laula - ma ei laula). Häälikukadude tõttu lakkasid enamikus käskiva kõneviisi vormides olemast esialgsed pöördelõpud. • Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG: -n < -*m < -*m(V) • 2SG: -D < -*t < -*t(V) [NB! *tinä > *sinä] • 3SG: -B < -*p < -pi~-βi < *pA (oleviku partitsiip) (vanem tunnus -sen) • 1PL: -me < -*mmek < -*(k)mek • 2PL: -tˇte < -*ttek < -*(k)tek 3PL: -vat < -*βat~-*pat (oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus -set) 25. Ajakategooria ja mineviku vormide kujunemine eesti keeles.
annaabi.ee 
