Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused On mõeldud põhiliselt Mac arvutile. Osad mängud ei hakka tööle. Eestis on kallis. Aja lugu Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides. Pilt Mac OS Milline on uus Leopard? Uus loepard kannab nime Snow Leopard 10,6. Palju kiirem (läheb kiiremini kinni ja käima) Mugavam töökindlam Tänan lugemast,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist:
5 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust:
Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust:
erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. · Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP- aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega,
arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-
Macintosh (uuemad mudelid kannavad nime Mac) on personaalarvuti mark, mida toodab Apple. Esimene Macintosh, Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides. USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis.
ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid 7 on arvutid, kus paikneb info, millisele ni-mele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erine-va taseme alamvõrgudki
seadmed info salvestamiseks ja selle mitmekordseks kasutamiseks. Meie kasutada on hetke seisuga kaht sorti andmekandjaid. Mina paigutaks need kahte kategooriasse: magnet ketastel baseeruvad (Hard Disk Drive) ja välkmälul baseeruvad (nt. Flash memory, Solid State Drive jne.). Viimased on siis vähemlevinud kuid koguvad populaarsust, seda tänu oma suurematele kirjutamis ja lugemiskiirustele ning vastupidavusele välistingimustele. Hetkeseisuga võib öelda, et andmekandja kui osa personaalarvutist, on sama tähtis näiteks kui protsessor või muutmälu. 3 Kõvakettast üldiselt Keskmine inimene (näiteks kui valida üks suvaline tänavalt) ei pruugi teada milline näeb välja personaalarvuti andmekandja ehk kõvaketas. Kuid ega ta ei peagi seda teadma, sest tema seisukohast on oluline, et arvuti kui tervik töötaks. Oma nina arvuti sisemusse ei pruugi ta elu sees panna
spetsialiseerunud IBM taipas peagi Tuntud oli Commodore. Nõukogude mikroarvutites peituvaid tohutuid Liidus toodeti arvutit . EC-1840 ja võimalusi ning laskis 1981. aastal turule EC-1841 kujutasid IBMi 1980ndate personaalarvuti IBM PC (Personal aastate personaalarvutite analooge. Computer). Seda arvutit võis kasutada nii Personaalarvutist oli saanud kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu revolutsiooniline aparaat. Sellelt oodati sellele suurenes arvutite arv maailmas väga suuri muutuseid inimühiskonnas. järsult, mis aastal 1981 oli 2 millionit ja 1982. aastal kuulutas ameerikas välja järgmisel aastal tänu PCle juba 5,5
·Suur- ja väiketähed on erinevad märgid: 'A' ja 'a' on kaks ise asja. Programmilaused (võtmesõnad) - program, begin, end, write jne - väike- tähtedega, mujal võivad ka suured olla. Pascal-programmi üldkuju: program < nimi >; type < tüübideklaratsioonid >; var < muutujate deklaratsioonid >; begin < lause 1>; ... < lause n >; end. Programmi kirjutamine OpenWindows-keskkonnas. Meie kasutatavad arvutid on SUN-klassi tööjaamad (tööjaamaks nimetatakse tüüpiliselt tavalisest personaalarvutist võimsamat arvutit). Operatsioonisüsteemiks on Solaris UNIX, töökeskkonnaks OpenWindows. Tüüpiline stardipilt: Menüü e. käsurida Command Tool Text Editor File Manager Shell Tool ·avada Text Editor (hiireklõps tühjal ekraanil!) kirjutada programmi tekst ekraanile. valida File-menüüst käsk Save As... panna vasakule ilmunud aknas oma programmile mingi nimi. !!! Nime järele on soovitav kirjutada ka laiend (tüübitunnus) .pas (näiteks pindala.pas).
Juhul, kui kasutatavast veebiserveritarkvarast leitakse turvalisusega seotud viga, ei takista tulemüür selle turvavea ärakasutamist, kuna antud teenus on avatud kõigile. Mis on server ? Arvuti, mis sisaldab serveri programmi ja mida kasutavad kliendid. server on riistvaraline kui ka tarkvaraline nähtus, mis pakub arvutitele teenust ehk serveerib. Tööjaam 1) kindla rakenduse (CAD/CAM, elektronkirjastamine, tarkvaraarendus vms) jaoks määratud terminal või mikroarvuti 2) personaalarvutist võimsamate üldotstarbeliste arvutite klass 3) kohtvõrgu jaam interaktiivseks tööks vastandina näiteks serverile Tööjaamad on üldiselt varustatud suure, kõrglahutusega graafilise kuvariga, vähemalt 64 MB muutmäluga, sisseehitatud võrgutoetusega ning graafilise kasutajaliidesega. Enamikul tööjaamadel on ka massmäluseade (kõvaketas), kuid on olemas ka ilma kõvakettata tööjaamu. Kõige tavalisemad tööjaamade opsüsteemid on UNIX ja Windows NT
Macintosh (uuemad mudelid kannavad nime Mac) on personaalarvuti mark, mida toodab Apple. Esimene Macintosh, Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides. USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis.
Macintosh (uuemad mudelid kannavad nime Mac) on personaalarvuti mark, mida toodab Apple. Esimene Macintosh, Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides. USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral “find a file” käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh’i oma failisüsteemis.
annaabi.ee 
