5/2011) Katse - teemantalasikamber kui teemantteravike vahele paigutada testmaterjal ja laseritega kuumutada tuhandete kraadideni 2002 - 2004.a. prof. Kei Hirose Uue kihi avastamine vahevöö ja tuuma piiril Maakoor 6-35 km vöö vahe PEROVSKIIT MgSiO3 300 km paksune tuum kiht - POSTPEROVSKIIT väli stuu m si se tu um Imeline Teadus nr 5/2011 UUS KIHT ANDIS MAALE ELU!
· Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel
200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma. Titaanisulamid taluvad temperatuuri kuni 600 kraadi C, kuid titaani- ja molübdeenisulam võib töötada temperatuuril 1500 kraadi C. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Seega on titaan väga mitmekülgselt kasutatav ja vajalik metall peaaegu kõikjal. Tähtsamad ühendid või sulamid: Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi,
Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on titaani veidi rohkem, kui süsinikku (0,2 %). Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse
Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke,
maakoor mandriline 6 - 75 km 2,7 - 3,0 10 200o tahke ookeaniline vahevöö ülemine vahevöö kuni 660 km 5,5 ultraaluselised 250 -2500o plastiline (astenosfäär) (peridotiit) tahke alumine vahevöö 660 - 2900 km perovskiit tuum välistuum 2900 -5100 km 10,0 Fe 2O, Ni kuni 4800o vedel sisetuum 5100 - 6370 km 13,3 kuni 6000 o tahke Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside
Perovskiidid on maakoore ülemistes kihtides küllalt haruldased mineraalid. CaTiO3-s võib Ca olla asendatud Ce-ga, Ti Nb ja Ta-ga. Võimalikud on ka teised lisandid. Vastavad mineraalid on knopiit, disanaliit ja lopariit. Perovskiidi struktuur on omane ka paljudele teistele keerulistele metallioksiididele. Üldteada on, et maakoore alumine kiht (660-2800 km) koosneb 75-80% MgSiO3 perovskiidist, 5-10%. CaSiO3 perovskiidist ja 10-15% magneesium vüstiidist (MgO ja Fe(1- x)O segu). Seega MgSiO3 perovskiit moodustab ligi poole meie planeedi üldruumalast. 90 % metalle omavad stabiilseid perovskiidi struktuuriga oksiide. Materjaliteaduse jaoks on perovskiitidel rida huvitavaid füüsikalisi omadusi. Nende hulgas on ülijuhtivus, magnettakistus, ioonjuhtivus ja suur hulk dielektrilisi omadusi, mis on suure tähtsusega mikroelektroonikas ja telekommunikatsioonis. Perovskiidi struktuuri omavad paljud kõrgtemperatuursed üli- ja ioonjuhid, samuti ka paljud magnetilised ja segnetelektrilised
annaabi.ee 
