1. Caspar von Tiesen- Tallinn (Est- unvollendet 1599 hausen und Märta O- land) S.181 xenstierna 2 2. Carl Henrikson Horn Tallinn (Est- 1601 und Agnes von Dellwig land) S.181 2 3. A. T. Wildemann und in der Kirche Pernaja (Finn- nach 1617 A Björnram zu land) S.192 5(8) Epitaph 2 4. Klaes Christerson in der Dom- Uppsala nach1611 Horn und Frau K. kirche (Schweden) S.200
pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan ,,Seitse venda" Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha
annaabi.ee 
