* Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt moodustada lause (kõnes lausungi). Sõna määratlemiseks saabki operatsioonitestina kasutada näiteks omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada. Permutatsioonitestiga saab kontrollida sõnade vabadust lauses liikuda samal ajal tähendust muutmata. Üksiesinemine ja permutatsioonivabadus ei ole alati piisavad sõnaks olemise kriteeriumid (nt ingl keele the, a, an ei saa vabalt lauses liikuda, kuid neid peetakse sõnadeks). Kolmas kriteerium on sõna terviklikkus ehk kohesioon. See tähendab, et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu. Seegi test ei ole üldkehtiv, nagu näitab inkorporatsioon - grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (põrandat pühkima põrandapühkimine)
tavaliselt iseseisvad märksõnad sõnaraamatus, liitsõnad (tavaliselt ka eraldi märksõnad sõnaraamatus). Sõnadel on tähendus (need väljendavad mõtet, mida kõneleja kavatseb öelduga edastada). Sõna võib vastavas kõneaktis sobiva intonatsiooni ja rõhuga hääldades olla iseseisev lause (nt vastusena küsimusele). Permutatsioonitest - tõestab et sõna on iseseisev, nt kui paigutada sõna teise, kuid lause on ikka korrektne. Üksikesinemine ja permutatsioonivabadus ei ole piisavad sõna kriteeriumid. (nt ing k. a ja the) Kolmas kriteerium on sõna teriklikkus e kohesioon (st et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu). See aga ei ole üldkehtiv, kuna eksisteerib inkorporatsioon e grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa. Sõnavormid e sõnade esinemisjuhud (sõne e sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis) Lekseem e algvorm e sõnaraamatuvorm. Muutevormid e lekseemi teisendid e sõna eri vormid
annaabi.ee 
