suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed kilpkonnad peavad munast väljapääsemiseks kasutama oma koonul asuvat nn. munahammast. Kilpkonnad kasvavad kogu elu. Kilpkonnade pikaealisus on tähelepanuväärne, paljud liigid elavad kuni 100 ja enam aastat. Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Nad põlvnevad permiajastu kotülosaurustest ja saavutsid suurima õitsengu keskaegkonnas. Nad pole 200 miljoni aasta vältel palju muutund. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ja nad ei saanud oma pead kilbi ala varju tõmmata. Enamik kilpkonnaliike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Kondoikilpkonn kaevad end mudasse ja avad suu ning jääb ootama. Tal on ereroosa keeletipp, mis on kaladele "söödaks"
Pseudogeenid - on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. … on tulnud viirustelt, bakteritelt. Planeet Maa – 4,5 miljardit elu teke, esimene rakk – 3,5 miljardit Eukarüoodid – 2 miljardit Hulkraksed – 0,7 miljardit Kambriumi plahvatus – 540 miljonit Elu maismaal – 440miljonit Karbon e. Kivisöeajastu, esimesed roomajad – 300miljonit Permiajastu lõpp, suur väljasuremine – 250 miljonit Esimesed linnud – 150miljonit Inimlaste lahknemine primaatidest/lõunaahvid – 7-5miljonit Vetikad – 500-600miljonit aastat tagasi veekogudes Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed – 130-65miljonit aastat tagasi LOOMAD
annaabi.ee 
