t= ln kA h 2 ehk aL h1 k= ln , (3.4) At h 2 kus h1 on veesamba kõrgus katse algul ja h2 katselõpul hetkel t. Rohkesti saviosakesi sisaldava pinnas veejuhtivuse määramine ei õnnestu ka langeva rõhuga permeameetri abil. Väga väikese veejuhtivusega pinnase k saab määrata kaudselt, pinnase tihenemise kiiruse kaudu. See selgitatakse täpsemalt osas 4. 3.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Laboratoorne veejuhtivuse määramine võib olla seotud oluliste vigadega, mille peamised põhjused on: a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga. b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui
Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis h dh kA = a L dt Eraldades muutujad, saame aL dh dt = kA h Integreerides vasakut poolt nullist t-ni ja paremat poolt h1-st h2-ni, saame aL h1 t= ln kA h 2 ehk aL h1 k= ln , At h2 kus h1 on veesamba kõrgus katse algul ja h2 katselõpul hetkel t. Rohkesti saviosakesi sisaldava pinnas veejuhtivuse määramine ei õnnestu ka langeva rõhuga permeameetri abil. Väga väikese veejuhtivusega pinnase k saab määrata kaudselt, pinnase tihenemise kiiruse kaudu. Selleks tuleb arvutada näiteks Casagrande või Taylori meetodiga konsolidatsioonimoodul : 4 h2 N 50 h 2 Cv = = 0,197 2 t 50 t 50 Kus h on proovikeha algkõrgus ja N50 on ajategur Vajaduse korral saab konsolidatsioonimooduli kaudu arvutada filtratsioonimooduli. k = C v mv w
ehk aL h1 k= ln , (3.4) At h 2 kus h1 on veesamba kõrgus katse algul ja h2 katselõpul hetkel t. Rohkesti saviosakesi sisaldava pinnas veejuhtivuse määramine ei õnnestu ka langeva rõhuga permeameetri abil. Väga väikese veejuhtivusega pinnase k saab määrata kaudselt, pinnase tihenemise kiiruse kaudu. See selgitatakse täpsemalt osas 4. 3.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Laboratoorne veejuhtivuse määramine võib olla seotud oluliste vigadega, mille peamised põhjused on: a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga.