Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel. Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Malmi valu Malmi toodetakse kõrgahjudes
Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii temper- malm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel. Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid.
Seejuures on hooratta kettapoolne pind üks vedavaid pindu. Hooratta suur mass soodustab detailide jahutamist ja muudab siduri kompaktseks. Ühtlasi kulub hooratta valmistamiseks vähem metalli, sest siduri detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad, survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad. Vedavad surukettad valmistatakse perliitsest hallmalmist, millel on hea soojusjuhtivus. Et vedavate ketaste survejõud oleks küllalt suur, kasutatakse sidurikorvis kuni kümmet või rohkem vedrut. Ketaste hõõrdumise tõttu vedrud kuumenevad. Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam
automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud Kõige paremate plastsusnäitajatega (katke- malmist. venivus A on kuni 10…12%) on ferriittempermalm, Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tundu- valgemalmid kolme rühma: valt sitkem. 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; Tempermalmidel on head mehaanilised oma- 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T”; dused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmu- 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T.
nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad töötavad dünaamilisel koormusel. automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud Kõige paremate plastsusnäitajatega (katke- malmist. venivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tundu- valgemalmid kolme rühma: valt sitkem. 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; Tempermalmidel on head mehaanilised oma- 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; dused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmu- 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. tada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehno-