materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik ehk majandus peab olema piisavalt tootlik ja maa piisavalt jõukas. 5. MUINASUSUND JA RISTIUSU LEVIKU ALGUS Tarapita *Eestlaste muinasusun oli eelkõige loodususund. S.t et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. *Skandinaavlastel oli rikas mütoloogia ja uhke jumalate plejaad(Odin,Thor,Freya jt), balti rahvad ja slaavlased tundsid sõja-ja piksejumalat Perkunast, kelle nimi kajab vastu eestikeelsetes sõnades pärgel ja põrgu. *Läti Henrik mainib ta korduvalt eestlaste jumalat Tarapitat, kelle poole eestlased olla lahinus appi karjunud. *Oli uskumus, et pikne on Jumala tähtsaim abimees. Vägi ja üldine maailmapilt *Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. See avaldus kõige enam meie esivanemate erinevamates uskumustes. *Seda,kuidas väge praktiliselt suunata üritati ja temaga mitmesuguseid toiminguid
maakonnast, semgalite ala 7. - Linnamägede ja avaasulate areng ilmestab Baltimaade ühiskondlike ja poliitiliste struktuuride arengut, näidates nii-öelda eliidi taotlusi. Ühiskondliku ja poliitilise arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest. - PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad - Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850
annaabi.ee 
