järgmise lihase toimimise, see omakorda järgmise, lihaste töö toimub kindla motoorse mustri kohaselt ilma aju vahenduseta. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Esimene pooltund – kõik ühe külje lihased kontrakteeruvad korraga ja vaheldumisi teise külje lihastega - tulemuseks küljelt küljele väänlemine, mis vabastab keha nukukestast. Teine pooltund – puhkus. Kolmas pooltund – kehasegmentide lihased kontrakteeruvad peristaltiliselt üksteise järel tagantpoolt ettepoole, mõlema külje omad korraga - tulemuseks roomav liikumine, mille abil loom väljub nukukestast. Kehast eraldatud närvid käitusid samamoodi kui seda mõjutada koorumishormooniga. Tsentraalse ja perifeerse kontrolli üldine vahekord liigutustes. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on tihti tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb ka perifeerne lihaste kontroll
Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. 77. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus Neelhingsed (Enteropneusta): Kärss ehk lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund, kohanenud peristaltiliselt settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen kael. Kaelus on samuti lihaseline, ette suunatud servaga vall. Kehasein on limane ripsepiteel. Suu kaeluse serva all. Neelulae jätke, suukeelik, ulatub toesena kärsa sisse. Söögitoru külg- seintes kummalgi pool rida hoburaudjaid lõpuspilusid, mille kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Torunefriidid
annaabi.ee 
