90) 343.a kutsub Makedoonia kuningas Philippos ringi rändava A. oma õukonda, et too annaks õpetust noorusikka jõudavale Aleksandrile. 335. a. varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist siirdub A. tagasi Ateenasse ja avab seal Lykeioni gümnaasiumi juures oma õppeasutuse (Lykeion oli üks jumal Apolloni lisanimedest ladina keeles Lyceum ja sealt tulnud meie keelde tänapäeva lütseum), mis saab õigepea enesele nimetuse kui peripateetikute kool (õppetöö toimus jalutades kr.k peripateo- jalutan). Õpetaja pidas ettekannet, kuid peagi muutus see kõigi koosviibijate vestluseks. Kooli elu korraldasid õpilased ise, valides iga 10 päeva tagant eneste hulgast järelevaataja, kes administreeris. Filosoofia kõrval rõhk loodusteadustel. Kuna A. toetas ka tema varasem õpilane Makedoonia Aleksander, kellest oli saanud nüüd maailmavallutaja, siis ainelist puudust kool ei tundnud ja Aleksander saatis õpetajale ka kaugetelt sõjaretkedelt võõraid
Võites oma kasvandiku sõpruse ja lugupidamise avaldab ta sügavat mõju kujunevale valitsejale, jäädes sellega südamilikku vahekorda pikaks ajaks. Aastal 335 e.m.a, varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist pöördub Aristoteles tagasi Ateenasse ja avab siin Lykeioni gümnaasiumi juures õppeasutuse, mida hakati nimetana: peripateetiline kool. Selle nime sai ta arvatavasti seal harrastatava õppeviisi alusel: nimelt suvatses Aristoteles oma ettekandeid pidada peamiselt jalutades ("peripateo" tähendab "jalutan"), misjuures ettekanne tavaliselt omandas elava vestluse iseloomu. Kooli elu ja õppetegevus meenutas mõnevõrra platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja edasijõudnuiks. Viimasele, kitsamale ringkonnale, mis moodustas ühtlasi õpetaja enese lähema sõprusringi, tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi
annaabi.ee 
