Tähtis on eluliste näitajate, sealhulgas ka kehatemperatuuri, normi hoidmine. Hüpotermia on sage perioperatiivsete nähtus, mis võib põhjustada komplikatsioone kirurgilises ravis. Hüpotermiaga seotud tüsistused Operatsiooniaegne madal kehatemperatuur soodustab veritsust, suurendab haavainfektsioonide riski ja põhjustab müokardi isheemiat. Hüpotermia on patsiendile ebamugav, samuti vähendab see ravimite metabolismi ja pikendab patsiendi paranemisperioodi. Tänapäeval on perioperatiivne patsiendi soojendamine juba standart. Rahvusvahelised suunised viitavad sellele, et patsiendil tuleb operatsiooni ajal hoida normaalset kehatemperatuuri, mida defineeritakse kui sisetemperatuur ja vähemalt 36°C. Preoperatiivne soojendamine Iga patsient peab olema hinnatud potentsiaalse hüpotermia suhtes enne operatsioonile minekut. Hüpotermia risk suureneb, kui patsiendil esinevad allolevast loetelust vähemalt kaks tunnust 1. ASA II kuni V (kõrgem ASA – suurem risk) 2
·Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest: toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse mikroorganismidesse toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel toime ka teistele patsientidele ·profülaktikaks perioperatiivne ·lühiajaline parenteraalne antibiootikumide manustamine enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja selle järel seotud mõnede kliiniliste seisunditega ·kokkupuude virulentse patogeeniga ( Neisseria meningitidis) ·preparaat I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin ·annustamine täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini, tsefoksitiini 1g
Haigel on ka õigus keelduda operatsioonist. 2. Intraoperatiivne periood hõlmab õendustegevusi haigega operatsiooni toas ja lõpeb tema ärkamistuppa viimisega. 3. Postoperatiivne periood saab alguse ärkamistoas, intensiivravipalatis või kirurgislise osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga.
annaabi.ee 
