5d10 5f14 6p4 1s2 2s2 2p6 3s2 6 VI 2 IIA Ba 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 1s2 2s2 2p6 3s2 5 5 7 VIIA I 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p5 1s2 2s2 2p6 3s2 6 6 7 VIIB Re 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 4f14 5p6 6s2 6p5 4. Kirjutage kolm lauset, kasutades igas lauses vähemalt kolme alljärgnevat mõistet. Prooton, elektronkonfiguratsioon, tuum, perioodinumber, neutron. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi elektronkonfiguratsiooni terooria käsitleb aatomi ehitust. Perioodinumber näitab mitu elektronkihti on aatomis. 5. Iseloomustge Bohri aatomimudel. Bohri aatomimudelil on positiivse elektrilaunguga tuum ning negatiivse elektrilaenguga elektronid.Elektronid tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi:
Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium 1 prooton, 1 elektron Deuteerium 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabelis vasakul servas). (1;2;3;4;5;6;7;8 kihti) Näited: H väliskihil 1 elektron Mg väliskihil 2 elektroni Al väliskihil 3 elektroni S väliskihil 6 elektroni
Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras – enne s-orbitaal, seejärel p- orbitaalid. P-alakihi orbitaalidele lähenevad elektronid algul ükshaaval. Täiendava energi saamisel võib elektron ergastuda, s.t minna kõrgema energiaga orbitaalile. Perioodinumber (n) = elektronkihtide arv aatomis; Rühma number (A- rühmadel) = väliskihi elektronide arv aatomis Elementide aatomiraadius suureneb: rühmas (elektronkihtide arv aatomis kasvab); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem) Keemiline element on seda metallilisem, mida kergemini saavad tema aatomid elektrone loovutada. Elektrone loovutades käituvad aatomid redutseerijana (oksüdatsiooniaste kasvab). Elementide metallilus tugevneb: rühmas (aatomiraadius suurneb);
22,9 Elemendi Elemendi nimetus sümbol 9 Aatomma ss aatommass ssiarv (A) = ühelisteni ümardatud Neutronite arv (N) = A Z Periood · Perioodi moodustavad samas reas kõrvuti asetsevad keemilised elemendid. Algab metallidega ja lõppeb väärisgaasidega. · Lühikesed perioodid on 1. 3. periood. · Pikad perioodid on 4. 7. periood. · Perioodinumber näitab elektronkihtide arvu aatomis. · Tuumalaeng kasvab vasakult paremale. 2 Li B B C N O F N . e e Perioodi number Rühma number Rühm IA · Rühma moodustavad üksteise all H paiknevad sarnaste omadustega Li elemendid. · Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) ja N tähtedega (A, B)
22,9 Elemendi Elemendi nimetus sümbol 9 Aatomma ss aatommass ssiarv (A) = ühelisteni ümardatud Neutronite arv (N) = A –Z Periood Perioodimoodustavad samas reas kõrvuti asetsevad keemilised elemendid. Algab metallidega ja lõppeb väärisgaasidega. Lühikesed perioodid on 1. – 3. periood. Pikad perioodid on 4. – 7. periood. Perioodinumber näitab elektronkihtide arvu aatomis. Tuumalaeng kasvab vasakult paremale. 2 Li B B C N O F N . e e Perioodi number Rühma number Rühm IA Rühma moodustavad üksteise all H paiknevad sarnaste omadustega Li elemendid. Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) N ja tähtedega (A, B). a
Elektroni laengut nimetatakse elementaarlaenguks, kuna see on looduses kõige väiksem laeng. Prootonite arv (Z) – aatomi tuumalaeng – aatomnumber – järjekorranumber Neutronite arv (N) Massiarv (A) = prootonite arv (Z) + neutronite arv (N) Rühma number näitab A-rühma elementidel elektronkihtide arvu Järjekorranumber näitab elektronide arvu aatomis Perioodinumber näitab, kui mitu elektroni on välimisel kihil 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni 2. elektronikihil võib olla kuni 8 elektroni 3. elektronkihil võib olla kuni 18 elektroni 4. elektronkihil võib olla kuni 32 elektroni Eelviimasel kihil saab olla kuni 18 elektroni 8. Ionisatsioonienergia Isolatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või
annaabi.ee 
