) ***!!!!!#¤%# 8 Latanoide ja aktinoide nimetatakse f elementideks.Neil on sarnase omadused, kuna neil täidetakse viimasena väljaspoolt lugedes kolmas kiht. 9 VII alarühma kõige aktiivsemaks elemendiks on At #¤%& !!! ja kõige vähem aktiivsemaks elemendiks on F , sest aktiivsus suureneb liikudes rühmas ülevalt alla. 10 Kui võrrelda broomi ja arseeni, siis Br on mittemetallilisem, kui As, sest metallilisuse omadused suurenevad perioodilisusetabelis liikudes paremalt vasakule ja Broom asub paremal kui Arseen. 11 d-orbitaalid tulevad kasutusele III. kihil, kui elektrone on sellel kihil üle viie. 12 1s orbitaali elektron on (suurema/väiksema) energiaga kui 3s orbitaali elektron ning mõõtmetelt on (suurem/väiksem) 13 Koosta plii tüüpiliste oksiidide valemid PbO2 Kas element plii võib moodustada hapet ja/või alust ning milline(sed) võiks olla valem(id)?nii alust - Pb(OH)2 kui hapet.H2PbO3
Looduses toimub selline tuumareaktsioon näiteks tähtede sisemuses, kus hiiglaslik raskusjõud tähe aine kokku vajutades viib selle tihedasse ja ülikõrge temperatuuriga olekusse. Sellist tuumareaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, sest nad saavad toimuda ainult kõrgel temperatuuril. Termotuumareaktsioon on kergete aatomite ühinemine. Kõige levinum ongi TTR tähtede sisemuses, kus kaks vesiniku aatomit ühinevad ja saaduseks on heelium. TTR toimub kõigis elementides, mis on perioodilisusetabelis enne rauda. TTR on vaja kõrget temperatuuri selleks, et prootonid hakkaksid tõmbuma. Ahelreaktsioon on raskete aatomite lagunemine. Ahelreaktsioon toimub enamasti perioodilisuse tabelis olevate elementidega, mis on peale rauda, sest sealsed tuumajõud ei suuda tuumasid enam hästi koos hoida ning on n-ö lagunemise äärel. Vahel lõhustuvad nad isegi ilma ühegi nähtava põhjuseta ehk spontaanselt. Kõige paremini saab tuumasid lõhustada liigse neutroni abil (sest neutronil puudub laeng).
Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24 Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24 Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu,
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri. Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema
annaabi.ee 
