4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud. Osalesid vaid valitsemises Periogid – sõja ja andamikohustus. Peamiselt olid käsitöölised ja kaupmehed
(Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. b) Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 eKr) tulemusena kasvas Ateena riigis (Atika maakond) lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas
(Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. b) Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 eKr) tulemusena kasvas Ateena riigis (Atika maakond) lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas
Sealt lähtuvalt vallutasid spartalased, tõenäoliselt 8. sajandil, terve Lakoonika maakonna. Teiste Lakoonika kogukondade liikmetest said perioigid (kr k perioikos see, kes elab ümbruskonnas), s. o. isiklikult vabad, kuid valitsevast kogukonnast sõltuvad mittekodanikud. Perioigikogukonnad olid oma siseasjades küllalt sõltumatud, kuid kohustatud andma oma sõjajõud spartalaste käsutusse. Perioikide hulgast võrsusid ka Sparta käsitöölised. Poliitilisi õigusi perioikidel kui mittekodanikel polnud. Lakoonika lõunarannikul paiknenud Helose elanikke aga perioikide hulka ei võetud nad orjastati ja neist said heloodid (heilotes termin võib tähendada "alistatuid"), kes sunniti harima spartalaste põlde. 8. sajandi lõpul ründasid spartalased ka läänepoolset naabermaakonda Messeeniat ning alistasid sellegi. 7. sajandi keskpaiku tõusid messeenlased Sparta vastu üles, kuid said lüüa
annaabi.ee 
