ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18. sajand 19. – 20. sajand Saareste ei ütle, miks just niimoodi on jaotatud, kuid kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Kask on periodiseerinud eesti kirjakeele. Ta kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. 1524 – 1857 o 1524 - 1686 – saksapärane kirikukirjandus o 1686 – 1813 – ”parandatud” kirikukeel o 1813 – 1857 – rahvapärane eesti keel 1857 –
Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974 Kirjandusliku semioloogia õppetooli juhataja College de France 1977 Kirja nulltasand 1953 Mütoloogiad 1957 Kaks kriitikat 1963 Strukturalism kui tegevus 1963 Semioloogia alused 1965 Kriitika ja tõde 1966 Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine 57-63 teaduse v teaduslikkuse etapp, semioloogia 66-70 Teksti etapp, postrukturalistlik uus etapp algas 70-ndate lõpus, tagasipöördumine, postpoststrukturalistlik /1978 intervjuu Humanite'le/ "Mütoloogiad" 1957 aastast, kus ta käsitleb müüdiga seonduvat. Terminil on laiem tähendus
annaabi.ee 
