12 3.4. Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering Ühiskondlikele protsessidele tugineb ka järgmine tuntud Rooma õiguse periodiseering. Siinkohal on baseerutud tootmissuhete ja klassivõitluse arengule. Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood - 7-4 saj eKr; Vabariigi periood; Impeeriumi periood - 1-5 saj.13 3.5. Õigusest lähtuv periodiseering Õiguse enda geneesist on lähtutud ka mõnel Rooma õiguse periodiseeringul. Siinkohal on silmas peetud õiguse evolutsiooni ühiskonnas ning aluseks on võetud just nende suuremad arenguetapid. Arhailise õiguse periood - 754-200; Universaalse e. Rahvaste õiguse periood - 146 eKr - 235 eKr; Rooma-helleenilise õiguse periood - 305-565.14 3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering Vabariiklik aeg ehk vabariigi asutamine (510 eKr) kuni Augustuseni (27/31 eKr), seega 5- 1 saj eKr;
arengujärgnevuse põhisele järjestamisele. Hiljem täiendas seda uurimismetoodikat rootslane Oscar Montelius. Monteliusel oli ka suuri teeneid Euroopa muististe absoluutse kronoloogia rajamisel. Kõik see sai aluseks esiajaloo sellisele uurimisele, nagu seda tehakse veel praegugi, mõistagi toimusid hiljem mitmesugused arengud, ent sellest kõigest juba kunagi edaspidi. Järgnevalt juba esiajaloo perioodide juurde. Nagu öeldud, kasutatakse periodiseeringul jagamist tööriistade materjali järgi. Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb kolmeks: paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg ja neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See oli ajastu, mil tööriistade materjalina olid kasutusel mitmesugused kivimiliigid (nt tulekivi, kiltkivi), võimaluse korral obsidiaan ehk vulkaaniline klaas. Sel ajal leidis aset inimese eellaste arenemine Homo sapiensiks
annaabi.ee 
