või suuremat, kui HIV+ laps klassiruumis. Ühesõnaga teema ,,HIV+ laps klassis" on suhteliselt palju ka eetikaküsimuse teema ja taandub sellele, kas ja kes peaks sellest teadma. Enamik lastest ei tahaks nendega ühes klassis käia. Arvestades HIV-viirusega laste arvu (neil, kel juba sündides HIV), on neid nii koolides kui lasteaedades. Enamik tõenäoliselt Tallinnas ja Kirde Eestis. Neile, kes veel ei tea: HIV levib vaid kehavedelikega ja prenataalselt (sünnieelselt), perinataalselt (sünni ajal), rinnapiimaga, sugulisel teel, süstalde, vereülekandega. Viirus peab jõudma vereringesse. Ei ole leitud, et see saaks levida muul viisil. Väikestest lastest saab selle üle 80% emaihust, sünnil või rinnapiimaga. HIVkandjal emal võib sündida ka terve laps, kui ta on arstide järelevalve all ja saab vastavat ravi kohe raseduse algusest. Palju lihtsam on saada selliseid ebameeldivaid haigusi nagu b-hepatiit, mida on rohkem ja mis nakkab kergemini kui HIV, ja tuberkuloosi.
31.1. Levinumad nakkused 1) AIDS – HIV AIDS on lühend nimest Acquired Immune Deficiency Syndrome (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom), HIV aga lühend nimest Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus). HI-viiruse edasikandeteed: heteroseksuaalne suguline kontakt (kogu maailmas nakatub enamik inimesi just sel teel), homoseksuaalne suguline kontakt, veri, saastunud süstlad, pre- või perinataalselt (enne sündi või sünni ajal). Haiguse kulg Äsjase HIV-nakatumise (ägeda nakatumise) korral ilmnevad vahel gripitaolised sümptomid (palavik, liigese- ja lihasvalud), mis aga lühikese aja järel taas kaovad. Üldjuhul tekivad 4 kuni 12 nädalat pärast nakatumist HIV-vastased antikehad. 439 Sellele järgneb enam-vähem sümptomiteta aeg, mis võib teatud tingimustel kesta palju aastaid
annaabi.ee 
