puhtaks ja kuivatatakse. Seejärel paigaldatakse ühele klaasikihile nakkuva mastiksi abil vaheprofiil. Vaheprofiil sisaldab kuivainet (absorbenti), mis tagab, et klaasikihtide vahele jääv ruum säiliks kuiva ja kondensaadivaba. Vaheprofiilid on tavaliselt alumiinimist, kuid üha enam kasutatakse ka parema soojusisolatsiooniga roostevaba terast ning spetsiaalplastikut. Järgnevalt toimub klaaspaketi pressimine ja täitmine argooniga. Viimasena kantakse kogu klaaspaketi perimeetrisse kittimisroboti abil tihendusmastiks, mis tagab klaaspaketi hermeetilisuse selle eluea vältel. Peale paaritunnilist kuivamist on klaaspaketid valmis ekspedeerimiseks. Klaaspaketis on võimalik kombineerida paljusid erinevaid klaase ja selle funktsioone. 3 Klaasi töötlemine Klaasi on võimalik töödelda lõpmata hulgal erineval moel. Töödeldud klaas kaitseb nii kuuma kui külma eest
· suuremad või suuri kapitaalmahutusi nõudvad perspektiivsed võimalused: · Planeerimisprojektides on soovitav soojatarbijad paigutada kompaktsena. Selline lahendus võib säästa soojust ~15...20%. · Välised soojavõrgud vajavad tasakaalustamist, säästavad ~5...10% · Hoonete projekteerimisel tuleks valida kõige optimaalsem ruumi kõrgus. Kõrguse suurendamine 20 cm suurendab soojakulu 3...4%. · Lodzad, mis tungivad hoone perimeetrisse, suurendavad soojakulu 4...6%. · Keeruline hoone konfiguratsioon suurendab soojuse kulu ~10%. Hoone laiuse suurendamine 12 16 m vähendab soojuse kulu 8...9%. Mikrokliima loomisel erineva kasutusega ruumides on Koduautomaatikal arvestatavad eelised tavapärase kütte ja ventilatsioonisüsteemi ees. Automatiseeritud soojussõlme korral on võimalik ka mõningane öine temperatuuri alandamine ja täpsem soojavee temperatuuri hoidmine
v min 0,035 k 3f ck 0,035 2 3 16,7 0,40 . mm 2 Kuna plaadi arvutuslik nihketugevus ilma põikarmatuurita vRd,c = 0,61 N/mm2 on väiksem kui kontrolllõikes mõjuv arvutuslik nihkepinge vEd = 0,82 N/mm2, tuleb plaati paigaldada põikar- matuur. Projekteerime põikarmatuuri 350 ülespööretena ühte posti ümbritsevasse perimeetrisse. Vajaliku põikarmatuuri saab arvutada avaldisest (7.12): d 1 v Rd ,cs 0,75v Rd ,c 1,5 A sw f ywd,ef sin sr u 1d kus vRd,c = 0,61 N/mm2, d = 200 mm, sr on põikarmatuuri paiknemise perimeetrite radiaalsamm (mm); Kui ette on nähtud üks rida ülespöördeid, võib suhte d/sr väärtuseks võtta 0,67. d 0,67 , sr