baasina. See oli umbes 6.sajandil e.m.a. Mõne aja pärast muutus see tavaliseks turuplatsiks, kuid see ei kestnud kaua. Klassikalisel ajastul kujunes Akropolist jumalik kodu. Hiljem olid ateenlased sunnitud Akropoli pärslastele andma.Pärslased panid Akropoli põlema ning hävitasid selle peaaegu ära. Alles 5. sajandil e.m.a., kui oli Ateena õitseajastu hakati Akropoli uuesti ülesehitama,ning see sai uue välimuse. Sel perioodil juhtis Akropoli ehitust kuulus riigimees Perikles. Periklesel oli hea maitse ja suhteliselt lai silmaring. Ta tahtis Ateenat arendada ning soodustas kultuuri, kunsti ja teaduse arengut.Akropliga tahtis ta väljendada Kreeklaste võimu, tugevust, uhkust, arengut ja kultuuri. Perikles kutsus Ateenasse kokku parimad kunstnikud, arhitektid ja disainerid kogu Hellasest.Samuti tahtis Perikles Ateenast teha ,,kogu Hellase kooli." Akropoli ehitamisel tegeles kujudega ja erinevate ehitiste kaunistamisega Periklese sõber Pheidias
Ka tüdrukute kasvatus oli karm, aga mitte niivõrd kui postel. Nad õppisid kehalisi tegevusi, tantsu ja muusikat ja neid kasvatasid kodus emad. 9. Keda loeti Ateenas kodanike hulka? Nimeta neli tingimust. 10. Kuidas valiti Ateena rahvakoosolekul ehk ekleesial kõrgemad riigiametnikud? Mis oli selliste „valimiste“ eelis, mis puudus? 11. Mis oli Ateenas killukohus ehk ostrakism? 12. Milline roll oli Sparta riigi ajaloos Lykurgosel, milline roll Ateenas Periklesel? 13. Mis aastal toimusid 1) Maratoni, 2) Termopüülide ja 3) Salamise lahing? Kes olid lahingutes tähtsamad väepealikud ning millised olid lahingute tagajärjed? 14. Mis oli Ateena mereliidu loomise eesmärk? Kuidas mõjutas liidu loomine Ateena rolli Kreeka linnriikide seas? NB! Kontrolltöö raames peab teadma ja oskama selgitada kõikide tumendatud kaldkirjas mõistete, isikute ja sündmuste tausta!
Pärsia vahel oli selleks korraks läbi. Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad olid Pärsia ülemvõimust vabad, kuuludes selle asemel enamuses Ateena mereliitu. Seevastu tabas ateenlasi ebaedu Peloponnesose sõjas. 446. a. lõid boiootlased Ateenast lahku (võimule tõusid Ateena-vastased oligarhid) ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka mereliitu kuuluval Euboia saarel, lahku lõi Megara ja suur Peloponnesose vägi ähvardas Ateenat sissetungiga. Periklesel õnnestus siiski Euboia taas-alistada ning vältida Sparta kuningat ära ostes Atika rüüstamist Peloponnesose vägede poolt. Kuid Boiootia ja Megara olid ateenlastele kaotsi läinud. 445. a. sõlmitud rahu 30 aastaks taastas enamvähem sõjaeelse olukorra, fikseerides ühtlasi jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Rahu Pärsia ja Peloponnesose liiduga tõi kaasa demokraatliku Ateena hiilgeaja. Ateena valitses kindlalt oma liitlaste üle. Liidukasse oli toodud Deloselt Ateena
annaabi.ee 
