· Operantne tingitud refleks tingitud refleksi erivorm, kasutatakse ühe võimalusena loomadega suhtlemisel. See kujutab endast sisuliselt katseloomal või linnul tingitud refleksi väljakujundamist, millest saab omapärane suhtluskeel. Katseloomal kujundatakse mingile kindlale ärritajale välja motoorne tingitud refleks. 28. Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid tuumad, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad. Juhteteed jaotatakse alanevateks (kannavad sensoorset infot) ja ülenevateks (kannavad eferentseid signaale). Üks osa närvirakke võib sekreteerida neurohormoone.
Refleksikaar on polüsünaptiline. Liigutus jätkub mõni sekund pärast ärrituse lõppu. Kui ärriti on piisavalt tugev, kaasub refleksiga vähem kui poole sekundi pärast vastasjäseme sirutus. Tugevas painutusrefleksis osalevad kõigi nelja jäseme ja kehatüve lihased. 28. Ajufunktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid – tuumad, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud – juhteteed e traktid e kulglad. Juhteteed jaotatakse alanevateks (kannavad sensoorset infot) ja ülenevateks (kannavad eferentseid signaale). Üks osa närvirakke võib sekreteerida neurohormoone.