isikus (nt tuiskab) Morfoloogia muutumine Morfoloogiaga seotud keelemuutused: Häälikumuutused teisendavad morfeemide kuju. Grammatikalisatsiooni käigus muutuvad leksikaalsed üksused grammatilisemaks. Morfoloogiareeglite üldistamine, mille tulemusel muutuvad reeglid läbipaistvamaks ja lihtsamaks ning keelekasutusest taanduvad erandid. Morfoloogia muutumine Grammatikalisatsioon: 1. TähendusniheKONKREETSEM ABSTRAKTSEM 2. Vorminihe VABA SÕNAÜHEND PERIFRASTILINE VORM LIITVORM MORFOLOOGILINE VORM MORFOFONOLOOGILINE VORM Ø 3. Kasutusala nihe VÄHEM KASUTUSKONTEKSTE ROHKEM KASUTUSKONTEKSTE Morfoloogia muutumine Püüdlus lihtsama keele suunas: Keeruliste tüveteisenduste taandumine lihtsama vormimoodustuse ees, nt LV iibe, teabe, hülge >VV *.iive, *.teave, -AV *hüljese; VV ohtlikku >-AV ohtlikut Vormihomonüümia vältimine, nt *vanat pro vana Topeltmarkeeringust loobumine, nt *hüvesi pro hüvesid
sageli mitmuses, hõlmates nii põhi kui ka kaasosalist, nt Meie sinuga loeme ja öeldise mitmus seda loomulikum. Kui aga kaasnemismäärus seostub ainsusliku nimisõnaga, järgnedes sellele vahetult, siis jääb öeldis ainsusesse. Nt President Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga käis visiidil Soomes. (Vrd President Arnold Rüütelkäis koos proua Ingrid Rüütliga visiidil Soomes.) 12. Mis on öeldise grammatilised kategooriad? Öeldisverbi grammatiline (pöördeline või perifrastiline) vorm väljendab isiku ja arvu, tegumoe, aja, kõneviisi ning kõneliigi tähendust. 13. Mis tingimustel esineb osaalus? Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega öeldisverb jääb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi. Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille