aitavad või seda takistavad: polariseeritus – külma sõja ajal Ida ja Lääs; ELis Suurbritannia ja Pr- Saksa vastandumine; konkreetsemalt briti euroskeptikute fraktsioon Europarlamendis hierarhia – ELis on mitmed hierarhiaid (uued liikmed VS vanad liikmed, eurot omavad riigid ja mitteomavad riigid) keskus ja perifeeria – kuidas keskus surub peale oma tahet perifeeriale; liikmete endi poolt loodud sekretariaat muutub kõrgemaks liikmetest (WTO, IMF jt rahandusorg-id) RV sõltuvus üleüldse – kuidas riigid on omavahel seotud ehk vastastikuses sõltuvuses o kuidas org. sekkub oma liikmete toimimisse? näited, kuidas on org-id sekkunud riikide sisetoimimisse: OSCE – Toomla käis Bosnias valimisi vaatlemas; OSCE korraldas need
Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski