vahekest meedia parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e. müokard myocardium küünarluuarter a. ulnaris väliskest e. epikard epicardium reiearter a.femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior vasak koda atrium sinistrum parema ja vasaku õlavarre-peaveeni vasak vatsake ventriculus sinister ühinemine v
mesenterica vahekest meedia inferior sisekest intima parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca süda cor communis dextra et sinistra sisekest e. endokard endocardium õlavarrearter a. brachialis lihaskest e. müokard myocardium kodarluuarter a. radialis väliskest e. epikard epicardium küünarluuarter a. ulnaris südamepaun e. perikard pericardium reiearter a.femoralis koda atrium õndraarter a.poplitea vatsake ventriculus eesmine säärearter a.tibialis anterior parem koda atrium dextrum tallaarter a.tibialis posterior parem vatsake ventriculus dexter ülemine ja alumine õõnesveen vasak koda atrium sinistrum vena cava superior et inferior
I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,,kõik või ei midagi" mudeli järgi, kontraktsioon on kas täielik või seda ei toimugi. Südamelihased on eraldunud, st
Südame ülaosaga on seotud suured veresooned: aort algab vasakust ja kopsutüvi paremast vatsakesest. Ülemine ja alumine õõnesveen suubuvad paremasse ja neli kopsuveeni vasakusse kotta. Need 7 kuus veeni on kõige paremini nähtavad südame tagumisel poolel. Väljast ümbritseb südant kahelestmeline kelme südamepaun ehk pericardium. Suurema osa südame seinast moodustab südamelihas ehk myocardium. Seestpoolt vooderdab südamelihaskesta südame sisekest ehk endocardium, mis on moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südames on neli klappi. Kaks on koja-vatsakese ehk atrioventrikulaarklapid, teised kaks klappi vatsakese-veresoone klapid (aordi- ja pulmonaalklapp), paiknevad vatsakeste ja suurte veresoonte, aordi ja kopsutüve vahel. Südame mõlemad pooled kontraheeruvad samaaegselt, kojad vatsakestest veidi varem
Süda on 300-350 grammiline õõneselund, asudes rindkere vasakul pool, millest kolmandik paremal rindkere keskjoonest, mille tipp(vasak vatsake) on suunatud vasakule alla ette. Suur südame tüveosa aub ülal. Kummaski südamepooles on koda, kuhu suubuvad suured veenid, ja vatsake, kust pärineb südamelt verele antav liikumisenergia. Ülemine ja alumine õõnesveen suubuvad paremasse ja neli kopsuveeni vasakusse kotta. Väljast ümbritseb südant kahelestmeline kelme(südamepaun) e. pericardium, mis katab kahekihilise lestmena südamelihast ja südamest lähtuvate suurte veresoonte tüveosa. Kestasisemine leste läheb veresoonte tüveosas üle väliseks, mis suleb lestmetevahelise kitsa ruumi. Südame kokkutõmbumisel väheneb südame kokkutõmbumisel hõõrdumine pindade sileduse ja lestmetevahelise võidevedeliku tõttu minimaalseks. Suurema osa südameseinast moodustab südemelihas-myocardium, mis vasakus vatsakese seines on u.12mm
annaabi.ee 
