peidetud magnetofonimuusikaga. Kõige põnevamad on samanistlikku tüüpi etendused, samaan ei loo objekte vaid tegutseb kunstnikuna ennast ühiskonnale ohvriks tuues. Joseph Beuys võrdles ennast samaaniga ja ühendas enda loomingus nii kontseptualismi, protsessikunsti kui ka performance´i põhimõtted. Erinevalt paljudest oli ta väga sõnakas ja kasutas kõiki võimalusi, nii juhuslike inimeste kui ka telekaamerate juuresolekul kõnede pidamiseks. Maria Abramovici esimene perfromance oli 1973.a. Rütm10. Teoses mängib kunstnik nugadega vene ruletti, millest tingituna on teise üldmulje pingeline, sellel puudub klassikaline süzee. Lülitanud sisse ühe kahest diktofonist hakkab ta nugadega sõrmede vahel toksima, vahetades nuga iga vigastuse järel, kuni kõik noad on kasutatud. Pärast seda kuulab ta lindistuse üle ning proovib sama rütmu korrata, lindistades ka uue katse. Teise katse lõpetanud, tõuseb Marina püsti, paneb mõlemad lindid mängima ning lahkub
Haldma, T.; Grossi, G.; Peda, P.; Liik, M., 2008. Performance Management in Public Transport Provision: the Case of Estonian Cities. Local Governance and its Impact on Public Service Management. Milan: Cedam, pp. 177 – 222. Günther, T. (1997) Unternehmenswertorientiertes Controlling, München: Vahlen,. Haldma, T., Listra, E., Mullaste, M. Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee, 2003 Haldma, T., Lääts, K. (2011) Balanced Scorecard as a Perfromance Management Tool for Museums. – Best Practices in Management Accounting for Executives and Decision makers. Edited by Gregoriou, G. N., Finch N. Hamshire, London: Palgrave- Macmillan, p. 230-250. 96 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Haldma, T., Lääts, K. (2002) Influencing Contingencies on Management Accounting Practices in Estonian Manufacturing Companies. – Management Accounting Research, , volume 13, issue 4, p. 379-400. Horvath, P
annaabi.ee 
