poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a. thyroidea superior 2. a. lingualis 3. a. facialis 5) a. axillaris distaalosa harud (3) 1. a. subscapularis 2. a. circumflexa humeri posterior 3. a. circumflexa humeri anterior
26. Alajääseme peamised veenid: Sisemine niudeveen (v. iliaca interna) asetseb väikevaagnas lühikese jämeda tüvena, millesse suubuvad veenid vaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen (v. iliaca externa) on reieveeni vahetiks jätkuks. Sisemine ja välimine niudeveenid ühinevad vastava poole ühisniudeveeniks (v. iliaca communis). Reieveen (v. profunda femoris) asetseb süva reiel ja moodustab mulgustavatest veenidest (vv. perforantes) ning reie keskmistest ja külgmistest ümbritsevast veenidest. Kubemesideme all jätkub reieveen välimise niudeveenina. Suur alajäseme-nahaveen (v. saphena magna) on inimese nahaveenidest kõige suurem ja pikem. Kogu ulatuses on suurel alajäseme-nahaveenil arvukaid anastoomse süvade veenidega ning sellesse suubub väikesi nahaveene. Väike alajäseme-nahaveen (v. saphena parva) nimetatakse ka peitveenideks, saab
annaabi.ee 
