Prantsusmaal oli tüpiseerimine väga edukas. Ühel ajal kirjutavad Balzac ja prantuse üliromantiline luuletaja Lamartaine(?). Õitses Scotti stiilis seiklusromaan. Mis sai romantilisest luulest? Luulesse tuleb märgatav objektsus. Palju hakatakse kirjeldama objekte, võivad olla nt arhitektuur, mingi hoone, mingi pilt, mingi kuju. Taaskehtestub justkui klassitsistlik nõue kirjutada luulet võimalikult perfektselt. Teistsugused riimi- ja rütminõuded, mida keegi ei pannud kirja. Perfektsioon muutus ülimaks nõudeks luule loomisel. Jules Verne: botaaniline raamat, kujutatud teadust. Loomaaiad, loomade kirjeldus jne. Teemad taanduvad ilutsemiseks. Inglise luules on eriti märgatav ka impeeriumiloome. Dickensi romaan : ,,Suured lootused". Keskseks noormees, kelle nimi on Pip, võltsid lootused, tahab rikkaks saada, valib valed teed. Saab lõpuks teada, mis on õnn jne. Ajab taga kõrki kaunitari, lõpuks saab teada, et ta pole midagi väärt jne. Leiab teise toreda tüdruku
võtab erikujusid, kuid saab lõpuks ikkagi endaks tagasi. Võib ka vastata, et olev on iseenesest lähtuv, ta ei vaja kedagi teist, et olla. Mis on substants? Substants jaguneb liit- (vormi ja mateeria ühendus) ja lihtsubstantsiks (eidos, mateeria). Miks üldse olev on olemas? Kas substantside olemisel on mingi põhjus olla?- ei ole võimalik, et maailma ei oleks olemas, sest me teame, et Jumal ei saanud teisiti, kui luua maailm. Teisiti saaks vastata, et olemine kui perfektsioon. Olev on loodud, sest ta on hea. Kuidas olev on? Platon pakub, et liikumatult. Demokritos ja Herakleitos samas arvavad, et olev on ikkagi pidevas liikumises, liikumatus ja püsivus on illusioon. 106. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Kokku olen puutunud arutlusega (traktaat), milles tuleb järgida loogikareegleid. Kokku puutusin nii metafooride ning kujunditega, ka ümberpööramisega. Olen palju kasutanud kujutlus- ning mõtlemisvõimet. 107
annaabi.ee 
