Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erinedes suuresti oma väljenduslaadidelt. Heino Ellerit loomingus sündis klassikalis- romantilist traditsiooni ühendav rahvuslik helikeel. Teda peetakse perfektsionistiks, viimistledes oma teoseid detailselt peenekoelisteks. Üldiselt on tema looming väljendusrikka harmooniaga, siiski eraldatakse sellest kolme järku.. Loomingu esimeses järgus oli esiplaanil lüürilisus, rahulik eneseväljendus, kasutades impressionistlikke värve. Teisel järgul tugines Eller professionaalse kunsti ja rahvaloomingu sidumisele iseloomulikud käänud, rütmid ja harmooniavõtted.
Tekkisid mitmed uued zanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,fuuga. 9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?: Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas: Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid võrreldes on nende kahe helilooja eelistused väga erinevad-Artur Kapp keskendus enamasti suurvormidele, Heino Eller aga väikevormidele. 11 Iseloomusta P. Tsaikovski loomingut.
annaabi.ee 
