23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga? 23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni eest? Kas seda funktsiooni jagatakse omavahel? Kui nii, siis kuidas sellega toime tullakse? 23. 4. Kuidas suhtutakse lastesse kõnealuses perekonnas? 23. 5. Millised kultuurilised seisukohad mõjutavad perekonna lastekasvatusmudeleid? 23. 6. Kuidas mõjutavad lastekasvatamismudeleid ühiskondliku klassi tegurid? 23. 7
23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga? 23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni eest? Kas seda funktsiooni jagatakse omavahel? Kui nii, siis kuidas sellega toime tullakse? 23. 4. Kuidas suhtutakse lastesse kõnealuses perekonnas? 23. 5. Millised kultuurilised seisukohad mõjutavad perekonna lastekasvatusmudeleid? 23. 6. Kuidas mõjutavad lastekasvatamismudeleid ühiskondliku klassi tegurid? 23. 7
sotsioloogiaharusid Laps on tabula rasa (valge leht), arengut kujundab keskkond ja ka geenid. Laps on haavatav ja sõltuv, täiskasvanud on vastutavad. Laps on sellegipoolest aktiivne sotsiaalne toimija. Lapsi on keeruline uurida, sest: ● nad on ebakompetentsed, ei mõista uurimissituatsiooni ega uurija küsimusi ● nad on ebausaldusväärsed ● nad on liiga haavatavad TEADUS ON TÄISKASVANUKESKNE! 52% lastest on kogenud eemaletõrjutust. Tõrjutuse tunne ei seostu soo, perevormi ega elukohaga. Tõrjumise kaasosalised on vanemad ja õpetajad. Meetodid (vanemad): vähene tähelepanu, alahindamine, ignoreerimine, autoritaarsed kasvatusmeetodid, ei ole lapse jaoks aega. Meetodid (õpetajad): mõnitamine, alavääristamine, ebapedagoogiliste võtete kasutamine, ebavõrdne kohtlemine. Eesmärk: Täiskasvanute usaldusväärsuse taastamine laste silmis (võimalus usaldada oma muresid ja saladusi). Laste arvamus ühiskondlikult tundlikel teemadel
annaabi.ee 
