Nii on võimalik inimesi grupeerida. Küll laiema kui ka kitsama mõistega. Kuid kui vaadata igaüht meist kui individualisti, oleme mingist küljest kõik erinevad. Selles peitubki inimkonna võlu, et hoolimata meie erinevustest, suudame me siiski ühel pinnal koos elada. Muidugi tekivad erimeelsused. Suurematest kajastatakse päevast päeva meedias. Väiksematest on kuulda vähem, sest tihtipeale on sellised vägagi isiklikud. Näiteks perevahelised tülid, mis tekivadki enamasti iseloomude erinevustest. Kuna me kõik oma elu jooksul muutume, võime üks hetk ka oma lähedastele mingil määral vastu käima hakata ning selle tagajärjel lagunebki side inimeste vahel. Kui vaadata suuremaid konflikte, sõdasid, siis miks neid üldse peetakse? Nad ei too ju kasu mitte mingit aspekti arvesse võttes. Enamasti on
juhul, mil nende tähendus on arutlejale vaid ligilähedaselt aimatav ja mille tõlgendamises ta võib eksida. Kuid kuna puudub tahtlus väärtõlgenduste esitamiseks, siis noil juhtudel on tegemist eksimusega. Sofismidega oleks tegu siis, kui pettejäreldusi kasutataks demagoogiliselt edu saavutamise eesmärgil. Huvitav ja õpetlik on jälgida samasuse reegli rakendatavust ühes Fukuyama arutluses sellest, kuidas areneb individualism ja nõrgenevad inimeste koostöösidemed, perevahelised ja abielulised kaasaarvatud, mis loovad soodsa pinnase kuritegevusele, narkomaaniale, perede lagunemisele, maksupettustele ja teistele ühiskondliku korratuse ilmingutele. Fukuyama on seisukohal, et nimetatud nähtustel on tõenäoliselt üks ühine põhjuslik 2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
annaabi.ee 
