kasulikkuse-kahjulikkuse printsiibist. Individualistlikus kultuuris võetakse inimene tööle arvestades tema oskusi ja teadmisi selles valdkonnas. Hinnatakse seda, mida inimene on iseseisvalt saavutanud. Kollektivistlikus kultuuris eelistab tööandaja palgata oma sugulasi või teiste töötajate sugulasi. Ollakse arvamusel, et sugulastele võib alati kindel olla. Kollektivistlikus ühiskonnas sarnaneb töötaja ja tööandja suhe peresuhtega, seda iseloomustavad mõlemapoolsed kohustused ja lojaalsus. Individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel peetakse kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism)
Individualistlikus kultuuris võetakse inimene tööle arvestades tema oskusi ja teadmisi selles valdkonnas. Hinnatakse seda, mida inimene on iseseisvalt saavutanud. Kollektivistlikus kultuuris eelistab tööandaja palgata oma sugulasi või teiste töötajate sugulasi. Ollakse arvamusel, et sugulastele võib alati kindel olla. Kollektivistlikus ühiskonnas sarnaneb töötaja ja tööandja suhe peresuhtega, seda iseloomustavad mõlemapoolsed kohustused ja lojaalsus (Pajupuu, 2001). Kultuuridimensioonid. Võimu distants (G.Hofstede´i järgi). Võimudistants kui kultuurierinevus Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid (vt Hostede 1991: 54). Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania,