vanematel on madal valulävi ning puuduvad vägivaldset käitumist takistavad tegurid on tagajärjeks lapse väärkohtlemine. 12 Integreeritud käsitlus ühendab kõik eelnevad mudelid ning püüab neid põhimõtteid esitada terviku mudelina. Selle järgi mõjutavad perevägivalda situatsioonilised (jaguneb vanemate ja vanavanemate halvad suhted ning suhted lastega) ja strukturaalsed (jaguneb strukturaalne stress ja lapse esile kutsutud stress) stressorid ning need sõltuvad peresisestest suhetest. See mudel on ehe näide, kuidas tugevad suhted pereliikmete vahel kergendavad stressi üleelamist ning nende puudumine võib põhjustada mingis vormis vägivalda. Lisaks eelnevatele faktoritele mõjutavad lapse ja vanema suhteid kultuuri ja ühiskonna väärtused, kuna lapsevanema hoiakutud ja kasvatusmeetodid on mõjutatud tema sotsiaalsest positsioonist, vanusest, haridusest jne. 13 Väärkohtlemise märkamine ja seisundi hindamine
lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile. Gil oletas, et väärkohtlemise ohvriks langenud lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega
annaabi.ee 
