1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu hakkavad lapsed teisi omasuguseid ning ka loomi kiusama, piinama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Pencey's juhtus säärane sündmus, kui koolipoisid läksid oma koolikaaslase tuppa ning nõudsid temalt vabandust teatud asja pärast, kuid poiss jäi endale kindlaks ning keeldus. Lõpuks lendas see sama poiss aknast alla ning suri
kevadest on olukord kahjuks kehvemaks muutunud," lausus Mölder. Kui rääkida prostitutsiooni ja inimkaubanduse seostest, siis esimese suurenemine toob kaasa ka teise suurenemise. Mölderi arvates on inimkaubanduse raskemad ajad Eestis alles ees. Politsei sõnul on suurem osa bordellidest suletud, kuid äri on kolinud korteritesse, nii et seda kontrollida on raske. Paljud teenuseid osutavad naised on nii sügavalt äris sees, et sealt on raske väljuda. Üha enam on ilmnenud märke peresisesest inimkaubandusest, kus mees hoiab naist lõa otsas ja kupeldab teda vastavalt vajadusele. Pereliikmete mahamüümine on Eestis üha levinum ja tekib küsimus, kas selline peresuhe on loodud kindla eesmärgiga viia kerge vaimupuude või psüühikahäirega naine välismaale ja seal maha müüa. Selline pere on teadlikult loodud naise ekspluateerimiseks. Ohvriabi ja põhiõigused Ohvriabi on hädavajalik, et tagada ohvrite põhiõiguste kasutamise tõhusus üldiselt ja
põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid). Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid. Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja keskkonnamudelites oluliseks järgmisi perevägivalda soodustavaid eksternaalseid faktoreid nagu: madal palk, töötus, sotsiaalne isolatsioon, ülerahvastatus ja halvad elamistingimused. Browne (1988, 19-21) esitab oma teoses erinevate teoreetikute seisukohad peresisesest vägivallast. Gelles väidab, et vägivald on strukturaalse või situatsioonilise stressiga adapteerumise või sellele reageerimise tulemus. Ta leidis, et stressitase on kõrgem madala sotsiaal- majandusliku staatusega kogukonnas. Gil rõhutas vägivalla rolli ühiskonnas ja kultuurilisi väärtusi ning uskumusi, mis mõjutavad vanemate kasvatuspõhimõtteid; Gelles ja Cornell leidsid, et kui indiviid aktsepteerib vägivalda kui normi, käitub ta sagedamini vägivaldselt
annaabi.ee 
