ka Baltimaadesse. Viina hind langes üle kolme korra. Kriisiga kaasnes paberraha kursi langus ning mõisate Väärtuse langus ligi kolmandiku võrra. Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga kaheksas. Baltisaksa aadli eluviis Baltisaksa aadlile oli omane ülim lojaalsus Vene keisrikojale, kuid sealjuures rõhutati oma baltisaksa identiteeti. Mehed olid pühendunud poliitikale ja mõisamajandusele, naised abielule, perekonnale ja kodule. Baltisaksa pereseaduse järgi oli mees pere pea, naise eestseisja, kes haldas ühist vara. Mõisnike perekonnad olid küllaltki lasterohked, keskmiselt 4-8 last. Kohalikud mõisnikud oskasid üldjuhul eesti keelt. Saksa keel omandati korralikumalt alles hilisemas lapsepõlves. Kogu maal moodustasid mõisnikud vaid ligikaudu 1% rahvastikust ja nii tuli maa-aadlil paratamatult elada oma väikese perega väga eraldatult. Talurahva elukorraldus
riigi vastavat toetust. 1.3 Toetuste liigid Igakuiselt makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) ajateenija lapse toetus; 5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. [RT I 2005, 9, 34 - jõust. 09.02.2005] (RPS: §3 lõige 1) Lapsetoetusele on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (RPS §5 lõik 1). Riikliku pereseaduse kohaselt on lapsel õigus toetusele, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis, kuni 19-aastaseks saamiseni. Saades 19-aastaseks, õppides, laekub toetus kuni õppeaasta lõpuni. Lapsetoetuse määr seisneb laste arvult, teise lapse kohta kahekordistub ja kolmanda ja enam laste suhtes kuue kordistub toetuse määr. Paljudel peredel sõltub just sellest toetustest pere üleval pidamine, eriti võib välja tuua palju lapseliste perede tähtsuse käsitletud paragraafis
annaabi.ee 
