Kalevipoeg 8 Viskevõitlus ja kunigaks saamine; Künd ja hobuse surm Järgmisel päeval läksidki vennad lõuna poole liisku tõmbama. Jõuavad talu juurde, kus pererahavas neid enda juurde tütardele kosja kutsub, kuid vennad ütlesid et nemad ei taha. Isa sai nagu natukene pahaseks selle peale ja teise venna soovil kutsus ta tütred välja. Kuid noorem poeg ütles kindlalt, et nemad kosja ei taha. Nad kõndisid päevi edasi kuni vastu tuli järv, vanema venna arust oli see sobiv koht liisu heitmiseks. Valiti välja kolm enam-vähem sama suurusega kivi ja kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi saama uus kunigas. Vanim vend viskas esimesena, tema
võtta sõjategevusest Waterloo lahingus. Peale lahingut sai Fabrizio sõneluse käigus prantslaste käest haavata ning ta läks lähedal asuvasse külla võõrastemaija varjupaika otsima. Tema haavad olid mädanema läinud ning perekond, kellele võõrastemaja kuulus, hoolitses Fabrizio eest 2 nädalat, kuni ühel päeval astus tuppa saksa ohvitser, kes tuli teda sõjavangide nimekirja kandma. Fabriziot ei viidud kohe minema, sest ohvitser arvas, et ta on veel raskelt haavatud. Pererahavas rääkis toimunust Fabriziole ning too otsustas põgeneda. Lõpuks jõudis ta Genfi ja sai kokku oma tädi teenriga, kes ütles, et Milaano politsei kahtlustab Fabriziot mingis vandenõus. Ta naases oma kodukanti Milaanos, kus ta oli nüüdseks tagaotsitav ja kohtus seal oma ema ja tädiga. Fabrizio kohtas Milaanos Parma vangivalvurite ülema ilusat tütart Clelia Contit. Fabrizio oli kindel, et ta kohtab teda kunagi uuesti. Fabrizio sõitis jälle
koos hapuks läinud õllega,tükk vana keetmata soolaliha,tänu tutvusele sai 10-ne kopika eest 100 vähki,mis oli väga odav . Eestlastest 1789-ndal pühade ajal pidutsevad nad meeletult,tee ääred on kõrts kõrtsis kinni ja igal pool oli pidutsevat rahvast Schlegel on kirjutanud: Eestlased on ausad ja tublid inimesed,kes hea meelega väikese napsi võtavad ning kes viina ja veini saamiseks pettust ei kasuta,pererahavas magab kõrtsi kõrvalkambris korralikult üles tehtud voodites,neil on korralikud sulemadratsid,korralikud tekid,kaunid padjad,lapsed käivad hästi riides ja suhtlevad korralikult.See oli eestlaste käitumine pärast pärisorjuse vabanemist 1816-1819. Pärast pärisorjuse vabanemist on eestlane ettevõtlik rendib veskeid ja otsib mitmesuguseid võimalusi koguda endale mingit varandust,mis sageli ka korda läheb. Eesti kultuur ja tants
annaabi.ee 
