reaktsiooni tõelisest haigusest, kuid "äge olukorrakriis" on tavaliselt lühiajaline ja on tekitatud nähtavate negatiivsete sotsiaalsete teguritega, mis on patsiendile arusaadavad. Konkreetseid sümptomeid olukorrakriisil ei esine. Tavaliselt on lisasümptomiks unehäired (uinumisraskused tüüpiliselt), depressiivsed ärevushäired, mille on põhjustanud traumaatilised sündmused. Selleks, et pakkuda patsiendile tõhusat abi, peaks perearst olema hästi kursis tema sotsiaalse olukorra ja pereprobleemidega. Veel üheks oluliseks depressiooni põhjuseks võib olla inimese sotsiaalne staatus. On teada, et erinevate haiguste levimus on kõrgem madala sotsiaal-majandusliku staatusega klientidel. Sageli on need madala haridustasemega inimesed, kellel puudub töökoht ja perekonna toetus, tihti ei saa nad aru sellest mida neile räägib spetsialist. Sotsiaaltöötaja poole pöörduvad tihti kliendid, kelle depressioon on põhjustatud madalast sotsiaalsest staatusest. Selliste klientidega
Üritada korvata puuduvat lähedast ilma palgata teenindamisrõõmust vabatahtlikult. Aidata inimest tavalise inimese oskusega. Mõjutada inimeste vahelisi suhteid. Abi andmine toimub mõlemapoolselt s.t. võrdõiguslikult, erapooletult, teenuse rajaja tingimusel. Abiandmine peab toimuma kohusetundlikult teoväliselt ja usalduslikult. Töö vanuritega Kutselised sots. töötajad on vanuritega tegelenud suhteliselt vähe. Noored sots. töötajad on tahtnud tegeleda laste-, noorte- või pereprobleemidega. Üks põhjus vanurid on haiged, vajavad haiglaravi jne. 1950-1960 aastani hakati Soome kirjanduses rõhutama vanurite sots. Hoolekandele. 1999 a. 1. okt. oli ÜRO vanurite päev 1970-74 oli negatiivne nägemus vanuritest. Vanurit peeti perekonna kriiside põhjuseks. Vaimse teovõime vähenemine ja muude põhjuste tõttu hakati ette nägema nn. kaitseteenuseid (invaliidide kodud) Eakus individuaalne ja ühiskondlik probleem Inimese elu aastateringid