Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele. Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded. · Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine. · Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. · Laste kasvatamise väärtustamine. (Joonis 3. Kulu lapse kohta) Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust. (Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge.
Tööhõivenäitajad hariduse kaupa – reeglina lineaarne seos Eelarve tasakaal: UK, Holland Euroopa mõttes pigem keskmised... Kas võimalik positiivne sünergia ehk HORi taluvustest nr 3- sotsiaalse investeeringu paradigma Milles seisneb? sotsiaalkulu kui produktiivne faktor (sotsiaalse investeeringu paradigma) vastastikune (HOR vs majanduskasv) positiivne mõju Sotsiaalse investeeringu paradigma kese tulevase produktiivsuse tõstmine läbi varajase probleemi identifikatsiooni. Perepoliitikal oluline roll, kuna ühelt poolt, vananeva ühiskonna hakkamasaamine sõltub suurel määral naiste tööhõivest, teisalt, laste areng nn heavanemlikkusest, mistõttu pere- ja tööelutasakaal võtmetähtsusega. Nii trade-off kui ka triple tragedy on nö gender-neutral. Sotsiaalse investeeringu lähenemine seda pole, seega võtab vananeva ühiskonna probleemi tõsiselt. Siin sotsiaalpoliitika mõiste laiem, st
annaabi.ee 
